Paindliku töökorralduse uuring

Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel sai läbi viidud paindliku töökorralduse uuring, milles uuriti ka kaugtöö, digitaliseerumise ja tervisekriisi mõju kohta töökorraldusele. Mitmed vastajad tõid välja, et praegune tervisekriis on avaldanud suurt mõju kaugtöökohtade tekkele või suurendamisele ning suurendanud vajadust ettevõtte digitaliseerimise protsesside kiirendamiseks.

Uuring koosnes sekundaarallikate analüüsist, kvalitatiivsest  etapist, milles osalesid süvaintervjuudes ja fookusgrupis suuremate ettevõtete personalijuhid ning erineva suurusega ettevõtete tegevjuhid. Viimase etapina kvantitatiivne uuring, kus osalesid 251 personalijuhti erinevatest valdkondadest ja kaasati rohkem suurema töötajate arvuga ettevõtteid.

Kuna uuringu toimumise ajal oli juba mõnda aega kestnud tervisekriis, siis räägiti küllaltki palju selle mõjust ka kaugtööle ja paindliku töökorralduse vajadustele. Samas paindliku töökorralduse vajadusi märkasid paljud ettevõtted ka varem ning oodatakse regulatiivset tuge, mis võimaldaks paindlikumaid töösuhteid ning arvestataks sellega, et kaugtöökohtade tekke tõttu ei ole töötajate põhiline töökoht enam kontoris. Tervisekriis ise tekitas tööandjatele ja töövõtjatele nii probleeme kui võimalusi. 

Probleemideks olid näiteks tervisekriisi puhul, et  tööjõu leidmine muutus keerulisemaks, tuli tekitada või suurendada kaugtöö võimalust, töökoormus teatud valdkondades kasvas ning mõningates valdkondades oli probleeme toorainete või kaupade tarnetega ning teistes muutus graafikute koostamine keeruliseks. Probleeme tõid üldiselt enam välja suureettevõtted kui väikese töötajate arvuga ettevõtted. Töötajate vaatest toodi välja eelkõige keerukust töö- ja puhkeaja planeerimisel ja kodus töö korraldamisel ning eelnevalt nimetatust ja üldisest närvilisest õhkkonnast tingitud vaimse tervise ja ekraaniväsimuse probleemid ning mõningad kaotasid töö või vähenes sissetulek. . 

Tervisekriisi loodud võimalustena toodi peamiselt esile, et kriis kiirendas organisatsiooni digitaliseerimise protsessi, rohkem hakati tähelepanu pöörama töötajate vaimsele tervisele, kaugtööga said töötajad rohkem juurde isiklikku aega, muutusid iseseisvamaks ning efektiivsemaks. Veel mainiti uusi töötajate harimise viise, kaugtöö katsetamise võimalust ning veebi teel klientide ning koostööpartneritega suhtlemise lihtsustumist, töötajate kvalifikatsiooni tõusu tänu digioskuste arendamisele.