Internetist ostetakse üha enam tooteid ja teenuseid ning otsitakse sealt ka infot sagedamini kui varem. Seetõttu on nii ärilistele kui riiklikele organisatsioonidele veebileht inimestega suhtlemisel üheks olulisemaks või isegi peamiseks viisiks ja seega ka organisatsiooni visiitkaart.
Veebilehtede testimisel ei soovita me võtta standardseid testimise lahendusi, vaid (nagu ka teiste uuringute puhul) lähtuda sellest, mis on just oma organisatsiooni vajadus ja eesmärk. Loomulikult on veebilehtede testimisel ka üldisi igasse uuringusse kaasatavaid põhimõtteid, millega saab sihitumalt informatsiooni lehe kasutajakogemuse kohta kui ka lehe ülesehituse loogika kohta, aga kõige olulisem on mitte unustada oma (potentsiaalseid) sihtrühmasid ja mis eesmärki konkreetne veebileht peab täitma.
Tüüpiliselt testime veebilehti üks-ühele süvaintervjuudes või fookusgruppides. Lisaks on võimalik testida veebilehti nn pilgutestiga, kuid see lisab oluliselt hinda ning ei anna enamasti lisainformatsiooni sellele, mida moderaatori abiga inimene räägib. Süvaintervjuu vs fookusgrupi valik tuleneb konkreetselt uuringu eesmärgist ning seda saab arutada uuringu läbiviijaga.
Üheks tavapäraseks valikuks on testida teenuse müügil alles valmivat või muudetavat ostuprotsessi läbi erinevate võimaluste. Sellisel juhul ei pea kogu leht reaalselt töötama, vaid näidatakse erinevaid variante. Järjest enam küsitakse ka olemasoleva lehe täiustamiseks veebilehtede testimisi, sealjuures mitmetel juhtudel on hea võtta juurde ka peamiste/suuremate konkurentide lehtede testimine. Viimane annab hea võimaluse parima praktika üle võtmiseks ja arusaamiseks, millega on konkurentide kliendid harjunud. Kõikidel veebilehe testidel soovitame nii disaineril, turundajal, protsesside koostajal kui ka müügimeeskonna esindajal tulla testimisi kuulama.