Blogi - kodulehed.ir.ee

Brändiuuringu eesmärk oli uurida raamatupidajate, finantsjuhtide ja tegevjuhtide teadlikkust ning eelistusi äritarkvarade osas. Uuring sai läbi viidud interneti- ja telefon-intervjuudena, mis on äriklientide uuringu puhul ka küllaltki tavapärane.  Kõige olulisemana võib mainida, et äritarkvarade valik on väga lai nii raamatupidamise, müügihalduse, personalihalduse kui muude funktsioonide kasutamiseks. Võib isegi öelda, et tänu võimalusele mujalt maailmast tarkvarasid kasutusele võtta on see valdkond tugevama konkurentsiga kui paljud teised valdkonnad. Samas eristuvad selgelt mõned enim kasutatavad ja tuntumad tarkvarad. Need omakorda on erinevad tulenevalt ettevõtte suurusest ja ka tegutsemise valdkonnast. Uuringus keskenduti eraldi ka Standard Books’ile, mis on nii tuntuselt kui kasutuse määralt vastajate hulgas väga kõrgel kohal.  Valdav osa uuringus osalenutest on oma praeguse äritarkvaraga nii rahul, et ei oleks valmis seda vahetama ning võrreldes 2017. aastaga on isegi vähenenud valmisolek teisi äritarkvarasid praegusega asendada. Tarkvara vahetamist mõjutavad nii hind, kasutamise lihtsus, sobiv funktsionaalsus kui ka abivalmis klienditeenindus. 

Internetist ostetakse üha enam tooteid ja teenuseid ning otsitakse sealt ka infot sagedamini kui varem. Seetõttu on nii ärilistele kui riiklikele organisatsioonidele veebileht inimestega suhtlemisel üheks olulisemaks või isegi peamiseks viisiks ja seega ka organisatsiooni visiitkaart. Veebilehtede testimisel ei soovita me võtta standardseid testimise lahendusi, vaid (nagu ka teiste uuringute puhul) lähtuda sellest, mis on just oma organisatsiooni vajadus ja eesmärk. Loomulikult on veebilehtede testimisel ka üldisi igasse uuringusse kaasatavaid põhimõtteid, millega saab sihitumalt informatsiooni lehe kasutajakogemuse kohta kui ka lehe ülesehituse loogika kohta, aga kõige olulisem on mitte unustada oma (potentsiaalseid) sihtrühmasid ja mis eesmärki konkreetne veebileht peab täitma. Tüüpiliselt testime veebilehti üks-ühele süvaintervjuudes või fookusgruppides. Lisaks on võimalik testida veebilehti nn pilgutestiga, kuid see lisab oluliselt hinda ning ei anna enamasti lisainformatsiooni sellele, mida moderaatori abiga inimene räägib. Süvaintervjuu vs fookusgrupi valik tuleneb konkreetselt uuringu eesmärgist ning seda saab arutada uuringu läbiviijaga. Üheks tavapäraseks valikuks on testida teenuse müügil alles valmivat või muudetavat ostuprotsessi läbi erinevate võimaluste. Sellisel juhul ei pea kogu leht reaalselt töötama, vaid näidatakse erinevaid variante. Järjest enam küsitakse ka olemasoleva lehe täiustamiseks veebilehtede testimisi, sealjuures mitmetel juhtudel on hea võtta juurde ka peamiste/suuremate konkurentide lehtede testimine. Viimane annab hea võimaluse parima praktika üle võtmiseks ja arusaamiseks, millega on konkurentide kliendid harjunud. Kõikidel veebilehe testidel soovitame nii disaineril, turundajal, protsesside koostajal kui ka müügimeeskonna esindajal tulla testimisi kuulama. 

Septembris toimus 515 vastajaga veebi-uuring 16-74-aastase Eesti elanikkonna hulgas. Sooviks oli teada saada, milliseid digitaalseid kaardirakendusi ning millistel eesmärkidel kasutatakse ning samuti uuriti rahulolu Maa-ameti kaardirakendustega.  Selgus, et kõige tuntum ja enim kasutatud digitaalne kaardirakendus on Google Maps (96% teab ja 94% kasutab). Waze on tuntuselt ja kasutuselt teisel kohal (63% teab ja 50% kasutab) ning kolmandal on Maa-ameti kaardirakendused (44% teab ja 32% kasutab). Google Mapsi ja Waze kasutatakse peamiselt teekonna leidmiseks sihtkohta ja need kaks on ka kõige sagedamini ja peamiselt mobiilsest seadmest kasutatavad kaardirakendused. Maa-ameti kaardirakenduse puhul tundub peamiseks põhjuseks katastripiiride teada saamine ja objekti väljanägemise vaatamine. Tüüpiliselt kasutatakse Maa-ameti kaardirakendust üks kuni mitu korda aastas ning seda kasutatakse valdavalt arvutis.  Maa-ameti kaardirakendust kasutanud vastajatelt küsiti nende rahulolu kaardirakendusega, kus 1 tähendas, et pole üldse rahul ja 5, et on väga rahul.  Üldine rahulolu Maa-ameti kaarditeenustega üpris kõrge – hinnangu 4 või 5 (st rahul) on andnud 69% ehk valdav enamus kasutajatest (keskmine hinnang 4,0).  Eelkõige ollakse rahul järgmiste aspektidega (4 või 5 hinnangu saanud): andmete kvaliteet (76%), andmekihtide piisav valik (71%), kaardirakenduse kasutajasõbralikkus (64%), laadimiskiirus (63%), andmete leidmise lihtsus (62%) ja lisafunktsioonide piisavus (58%). Kõige vähem osati anda hinnanguid kaarditoele ja juhendmaterjalidele (24% ei osanud hinnata). 

Uuringus sai küsitletud nii eakaid kui ka nooremaid inimesi, kes võiks eakamale sugulasele seeniorkodu valida. Loomulikult selgus, et eakad soovivad vananeda väärikalt.  Näiteks erinevalt nooremate sugulaste arvamusest on vähe neid vanureid, kes tahaks olla mitmekesi toas. Meditsiiniline pidev järelevalve on samuti olulisem noorematele kui eakamatele endile. Eakamad ise peavad olulisemaks erinevaid tegevusi majas ja selle lähistel ning oodatakse, et lähedaste külastus ja muu suhtlus nendega oleks tehtud lihtsaks. Lisaks eelnimetatule on seeniorkodu puhul oluliseks teemaks ka selle eest makstav hind.  Kuigi nooremad (sealhulgas eriti naised) on hoiaku mõttes valmis oma eakaid sugulasi toetama, siis kas teadmatusest seeniorkodude hindade osas või võimaluste puudumisel ei ole need toetatavad summad üldjuhul kuigi suured. Küsitlus sai viidud läbi mai kuus ehk siis enne kui hakati poliitiliselt arutama eakate hooldekodude hindasid.

Klientide rahulolu saab uurida nii eraklientidelt kui äriklientidelt.  Väga populaarseks on saanud eraklientide puhul sellised tagasiside uuringud, kus palutakse tagasisidet viimasele külastusele või üldiselt küsitakse rahulolu ostetud toodetega, poega jne. Neid tihtipeale viivad läbi ettevõtted ise ja ka analüüsivad tulemusi ise. Ka äriklientidelt tagasiside küsimine on tihtipeale ettevõtte enda (turunduse) töötajate poolt läbiviidav (veebi-)uuring. Kas siis ise teha või tellida? Mõlemad variandid on tegelikult sobivad, lihtsalt tuleks läbi mõelda mõned aspektid: kas on olemas ankeedi koostamise ja andmete analüüsi oskus, kui palju on oma töötajatel muude tegevuste kõrval aega sellega tegeleda, kui palju on soodsam võrreldes oma tööaja kuluga ja kuivõrd vajaks suurema anonüümsuse tunnetuse tagamist. Lisaks peaks arvestama sellega, et kui tulemustest teha ettekanne, siis oma töötaja suust antud kriitiline tagasiside võib mõjuda isiklikumalt kui väljastpoolt maja tulnud tagasiside. Millist meetodit kasutada? Väga palju kasutatakse rahulolu välja selgitamiseks veebi-uuringuid, kuid loomulikult ka üks-ühele vestlustes müügimeeskonna poolt, üritustel vesteldes jne. Kohe võib ka öelda, et uuringufirma poolt läbiviidav uuring ei tohiks, vähemalt äriklientide puhul, asendada klientidega otse vestlusi ja tagasiside küsimist. Äriklientide puhul on enamasti parim helistamine ning enne seda e-kirja saatmine. Samas on mõnikord palju parem variant valida välja fookuskliendid ja viia läbi hoopiski süvaintervjuud. Müügiesindustes on endiselt võimalik ka paberankeete kasutada. Veebi-uuring on loomulikult kõige soodsam ja vähesema ajakuluga, kuid ei pruugi saada piisavalt erinevaid soovitud alasihtrühmasid. Mida veel silmas pidada? Ankeedi pikkus peab olema optimaalne, st võimalikult lühike, aga ei tohi välja jätta küsimusi, millele on tegelikult vaja saada vastust. Ankeetküsitlusel ja suuremate valimit puhul peaks olema tulemused mõõdetavad ja võrreldavad varasemate tulemustega. Eesmärk peaks olema selge ning uuringust välja tulnud kitsaskohtade osas peaks ka midagi ette võtma ja kliente ka informeerima planeeritud tegevustest – muidu kliendid ei viitsi järgmisel korral vastata, kui nende tagasisidet ei arvestata.

Viilup Uuringud viis Tööandjate Keskliidu tellimusel tööandjate hulgas läbi uuringu, et kaardistada digitaliseerimisest tulenevad probleemid töösuhetes ja pakkuda vajalikud lahendused poliitikaettepanekuteks Video valmis rahvusvahelise koostööprojekti Norway Grants „Facilitated access to work through flexible work“ raames. Video: Anre Kuldja [video width="1920" height="1080" mp4="https://viilup-uuringud.ee/wp-content/uploads/2025/10/Tooandjad_Norway_Grants_Liis_Soome2.mp4"][/video]

Uuringu eesmärgiks oli teada saada Dubai EXPO 2020-l osalenud Eesti paviljoni toetanud partnerite rahulolu ja soove seoses korralduse ja paviljoniga. Viilup Uuringud  viis partneritega läbi 6 süvaintervjuud ja 32 telefoni- ja veebi-intervjuud. Küsitlusele vastanuist kolmveerandi või enama ootus EXPO-le oli toetada Eesti riigi osalemist ja mainet (84%), leida oma toodetele või teenustele ostjaid (81%), leida koostööpartnereid või edasimüüjaid (75%). Üle poolte soovisid veel olla kaasatud (66%) ja saada uusi kogemusi (56%). Vähem tähtis oli investeeringute leidmine (9%). Osad partnerid olid pigem toetavas rollis (9%). Intervjueeritute peamine ootus oli saada tähelepanu, tuntust piirkonnas ja kasulikke kontakte klientide ja edasimüüjate näol. Üldiselt oli rahulolu EXPO-ga väga kõrge, tervelt 91% küsitlusele vastanuist jäid rahule EXPO-ga. Enim oldi rahul korraldusmeeskonna tegevusega (rahul või väga rahul 97%), eelinfo ja -koolitustega (97%), Eesti paviljoniga üldiselt (94%) ja paviljonis toimunud üritustega (91%).   Graafik 1. Küsitletute rahulolu erinevate aspektidega, vastajaid 32. EXPO-l osalemine andis küsitletutele peamiselt võimaluse aidata toetada Eesti tutvustamist (88%), potentsiaalseid koostööpartnereid (69%), kasulikke kontakte (66%) ja õppetunde, kuidas paremini osaleda taolistel messidel (66%). Kiideti eelkõige selget ja lihtsat kommunikatsiooni (75%), paviljoni ekspositsiooni (59%) ja suhtlusürituste rohkust (53%).   EXPO ületas intervjueeritute ootusi, eriti korraldusmeeskonna töö ja tugi ettevõtetele. Nad olid ise väga aktiivsed ja seetõttu oli saadud ärikontaktide hulk oodatust suuremgi. Palju kiideti korraldusmeeskonna professionaalsust ja kommunikatsiooni ning paviljoni üldmuljet.   Graafik 2. Küsitletute hinnangul EXPO korralduses hästi tehtud, vastajaid 32. Pooled küsitletud leidsid, et edaspidi võiks rohkem organiseerida suhtlusüritusi potentsiaalsete partneritega (50%) ja riigipoolse osalusotsuse teha varem (50%). Oluline on ka lisada ekspositsiooni rohkem atraktsioone (44%) ja ehitada oma paviljon (38%). Sarnaseid ettepanekud tegid ka intervjueeritud.   Graafik 3. EXPO korralduses võiks teisiti teha, vastajaid 32. Enamik küsitletuist plaanib järgmisel EXPO-l osaleda, pigem osaleb 59% ja kindlasti osaleks 22% vastajaist. Pigem ei osaleks 13% ja ei osaleks 6% vastajaist. Viimaste seas oli palju neid, kes ootasid, et neile otsitakse kohapeal partnereid ja nad panustasid pigem ekspositsiooni kui suhtlusesse. Osad intervjueeritud tõid välja, et Jaapani turule sisenemine on keeruline ja sealsel EXPO-l osalemine on kallim, mistõttu nad pigem ei osaleks või pole veel osalemise kohta otsust teinud.   Kriitilisi arvamusi oli vähe. Peamiseks tuleviku soovituseks nii intervjuudes kui küsitluses oli, et leitakse paviljonile inspireeriv juhtmõte, mis Eestit hästi tutvustab ning tehakse sinna juurde atraktsioon, mida külastajad soovivad tulla vaatama või kogema. Intervjuudes toodi veel esile, et EXPO külastaja tähelepanu hajub kergesti. Seega peaks ekspositsioon olema inspireeriv ja viie minutiga haaratav.

Viilup Uuringud viis Elroni tellimusel läbi arvamusuuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada eelkõige rongiga liiklejate ootused ja kogemused rongi ning ratta kombineerimisel. Arvamusuuring viidi läbi perioodil 19.12.2021 kuni 14.01 2022. Küsitlusele vastas veebi teel 1450 inimest ning valimis olid esindatud ligi 30 omavalitsuse esindajad, kes on viimase 5 aasta jooksul sõitnud rongi ja/või rattaga. Rongi ja ratast kombineerivad loomulikult vähem need, kes kasutavad ratast pigem matkamiseks või sportimiseks ning kelle jaoks rongijaamad asuvad kodust või soovitud sihtkohtadest kaugel või nad kasutavadki ratast ainult kodulähistel. Samas kolmandik vastajatest tõi mitte-kombineerimise põhjusena välja, et ratta rongi kaasa võtmine on ebamugav ning neljandik märkis, et pole kindel, kas mahub rattaga rongile. Peamise ratta ja rongi kombineerimise põhjusena toodi välja sobiv liiklusvõrgustik, millele vastas 50% täpsustusega, et rongid sõidavad kohtadesse või kohtade lähedusse, kuhu on vaja minna. 41% kombineerivad ratast ja rongi, sest peavad sellist liikumisviisi keskkonnasõbralikuks. Reisijate jaoks on ratta ja rongi kombineerimise puhul eelisteks ka kiirus, ratta kaasa võtmise mugavus ja olemasolev rattatee rongijaamani. Rongi ja ratast kombineerivad oluliselt enam need, kes kasutavad ratast igapäevasteks asjaajamisteks või tööle ja kooli minekuks. Uuringust ilmnes, et liiklejad ootavad võimalust osta rattapilet ette (lausa 61% avaldasid seda soovina) ning ka sagedased reisijad mõistavad, et rongide ruumipuuduse ennetamiseks on vajalikud lisaarendused veebikeskkonnas. Uuringus küsiti ka rattapileti kehtestamise kohta kuid suurem osa vastajatest ei osanud öelda, kas rattapileti kehtestamine on mõjutanud rongiga liiklemist. Samas aga toodi välja, et reisijatel on nüüd rohkem ruumi. Rattaga liiklejad ootavad omavalitsuselt sobivamate ja turvalisemate rattateede võrgustikku raudteejaamani ning suletud ruumiga ja/või videovalvega rattaparklat. Erinevates omavalitsustes on ootused aga ka veidi erinevad – näiteks Tallinnas on keskmisest olulisem turvaline ratta- ja kergliiklustee ning Narvas suletud videovalvega rattaparkla. 19. aprillil 2022 toimus virtuaalseminar „Rongid ja rattad“, kus tutvustati kohalike omavalitsuste esindajatel arvamusuuringu tulemusi ning räägiti Elroni tulevikuplaanidest seoses ratta ja rongi kombineerimisega. Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna liikuvusekspert esines ettekandega „Rong kui multimodaalse liikuvuse selgroog“. Loe veel Elroni lehelt →

Fookusgrupi-intervjuud on kvalitatiivsel meetodil läbiviidav uuring. Fookusgruppe on võimalik läbi viia nii silmast-silma uuringuna kui ka online-uuringuna ja nii era- kui äriklientide hulgas.   Fookusgrupi uuringu valiku vajaduse aluseks on soov põhjalikumalt aru saada klientide või potentsiaalse sihtrühma käitumisest, arusaamadest ning hoiakutest. Fookusgrupp tugineb avatud vastustega vestluskavale, millega läbitakse teatud hulk teemasid ning vastajaid julgustatakse vastama kindlasti ka “miks?” küsimustele, et saada teada just erinevaid tagamaid teemadele vastustes.  Fookusgrupis saab näidata ka erinevaid visuaalseid materjale ning on kasutusel ka erinevaid viise vastajatelt süvitsi informatsiooni kätte saamiseks, sh. näiteks kastutakse palju nii grupeerimisi, profileerimist kui ka vastandumise jm. tehnikaid. Ka fookusgruppi osalejate leidmisel on oluline väga hea valimi moodustamine – oluline on uuringu eesmärki silmas pidades saada võimalikult erineva profiili ja sotsiaaldemograafilise taustaga vastajaid. Uuringufirmad kasutavad tihtipeale erisuste tagamiseks palju erinevaid värbajaid ja muid metoodikaid. Hea valim tagab ka piisavalt laia skaala erinevaid vastuseid ja ei saa kallutatud tulemusi nagu võib saada ainult sarnaste osalejate või ka uuritava firma toodetega hästi kursis olevaid inimeste uurimisel. Fookusgrupp on tüüpilisem eratarbijate puhul, kuid äriklientuuriga samuti kasutusel kui on vaja saada just arutelu käigus välja tulevat infot ja tekib ka nn. ajurünnakuefekt gruppidest. Online-fookusgruppide eelisteks on võimalus leida kiiremini teatud sihtrühmasid ning sobivam ka näiteks keerulisemate ja delikaatsemate teemade puhul. Samas toodetega seotud fookusgruppe on enamasti mõistlik läbi viia silmast-silma vestlusena ühise laua taga.

Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel sai läbi viidud paindliku töökorralduse uuring, milles uuriti ka kaugtöö, digitaliseerumise ja tervisekriisi mõju kohta töökorraldusele. Mitmed vastajad tõid välja, et praegune tervisekriis on avaldanud suurt mõju kaugtöökohtade tekkele või suurendamisele ning suurendanud vajadust ettevõtte digitaliseerimise protsesside kiirendamiseks. Uuring koosnes sekundaarallikate analüüsist, kvalitatiivsest  etapist, milles osalesid süvaintervjuudes ja fookusgrupis suuremate ettevõtete personalijuhid ning erineva suurusega ettevõtete tegevjuhid. Viimase etapina kvantitatiivne uuring, kus osalesid 251 personalijuhti erinevatest valdkondadest ja kaasati rohkem suurema töötajate arvuga ettevõtteid. Kuna uuringu toimumise ajal oli juba mõnda aega kestnud tervisekriis, siis räägiti küllaltki palju selle mõjust ka kaugtööle ja paindliku töökorralduse vajadustele. Samas paindliku töökorralduse vajadusi märkasid paljud ettevõtted ka varem ning oodatakse regulatiivset tuge, mis võimaldaks paindlikumaid töösuhteid ning arvestataks sellega, et kaugtöökohtade tekke tõttu ei ole töötajate põhiline töökoht enam kontoris. Tervisekriis ise tekitas tööandjatele ja töövõtjatele nii probleeme kui võimalusi. Probleemideks olid näiteks tervisekriisi puhul, et  tööjõu leidmine muutus keerulisemaks, tuli tekitada või suurendada kaugtöö võimalust, töökoormus teatud valdkondades kasvas ning mõningates valdkondades oli probleeme toorainete või kaupade tarnetega ning teistes muutus graafikute koostamine keeruliseks. Probleeme tõid üldiselt enam välja suureettevõtted kui väikese töötajate arvuga ettevõtted. Töötajate vaatest toodi välja eelkõige keerukust töö- ja puhkeaja planeerimisel ja kodus töö korraldamisel ning eelnevalt nimetatust ja üldisest närvilisest õhkkonnast tingitud vaimse tervise ja ekraaniväsimuse probleemid ning mõningad kaotasid töö või vähenes sissetulek. . Tervisekriisi loodud võimalustena toodi peamiselt esile, et kriis kiirendas organisatsiooni digitaliseerimise protsessi, rohkem hakati tähelepanu pöörama töötajate vaimsele tervisele, kaugtööga said töötajad rohkem juurde isiklikku aega, muutusid iseseisvamaks ning efektiivsemaks. Veel mainiti uusi töötajate harimise viise, kaugtöö katsetamise võimalust ning veebi teel klientide ning koostööpartneritega suhtlemise lihtsustumist, töötajate kvalifikatsiooni tõusu tänu digioskuste arendamisele.

Telefonitsi intervjueeritakse nii eraisikuid kui ettevõttete esindajaid. Ettevõtete küsitlemisel kõige tüüpilisemalt kasutatav meetod, kuna nende hulgas veebi-intervjuudele vastamise protsent on madal. Telefoni-intervjuu valikul tuleks läbi mõelda  lisaks soovitud valimi kättesaamisele ka sellele, et telefonitsi küsitledes ei saa näidata visuaalseid materjale ning kirjapildist erineva hääldusega sõnadele on vaja juurde kirjutada helistajate jaoks õige hääldus. Viimane on tavapärane brändide nimetuste hääldamisel ning mõnikord ka toodete nimede puhul. Ka lahtiste vastuste puhul peaks arvestama sellega, et vastaja räägib tavaliselt sellise kõnekiirusega, et pikka avatud vastust ei ole võimalik täies mahus välja kirjutada. Pigem siis „muu“ avatud vastusena anda võimalus vastata. Ettevõttega läbiviidav ankeetintervjuu ei tohiks olla väga pikk – kui tahta põhjalikumat infot, siis kindlasti eelistada süvaintervjuud. Oma kliendi tagasiside küsitlusena saab enamasti väga hea vastamisprotsendi, küll aga peab teadma uuringufirmale kontaktandmeid edastades, kas lepingud/üldtingimused vmt. seda võimaldavad. Eraisikutega viiakse telefoni-intervjuusid läbi eelkõige nende hulgas, keda kuigivõrd hästi ei leia internetist, st. eelkõige vanemad inimesed. Samas on telefoni-intervjuud meetodina kindlasti soodsam, kui silmast-silma intervjuusid kodudes läbi viia. Arvamusuuringute puhul näiteks on tihtipeale sellised valimid, kus osa saadakse kätte internetist ning teine osa vastajaid telefonitsi – need on siis enamasti ka üle Eesti elanikkonna esinduslikud või mõne piirkonna/linna suhtes esinduslikud. Brändiuuringutes on telefonitsi küsitlust vähem kasutusel, kuna pildilist materjali ei saa näidata. Samuti on hea teada, et telefonitsi küsitledes võib olla keerulisem noortelt vastuseid saada, kes on pigem internetis paremini leitavad. Telefoni-intervjuu kaalumisel mõelda läbi, kas saan vastused oma küsimustele (nt. telereklaamiklippi ei näita telefonitsi), kas mu uuringu sihtrühma kättesaamiseks on see optimaalne. Ja alati saab selles osas küsida nõu uuringufirmast.

Viimase paari aasta jooksul on loomulikult palju vähem olnud silmast-silma uuringuid. See tähendab, et vähem on läbi viidud nii kvantitatiivseid küsitlusi kaubanduskeskustes (nt. maitsetestid, exit-uuringud), tänaval ja inimeste kodudes, kuid lisaks ka kvalitatiivsed (fookusgrupid, süvaintervjuud) uuringud on kolinud rohkem internetti. Varasemalt oli väga tüüpiline eriti ärikliendi süvaintervjuu puhul, et kohtuti silmast-silma. Fookusgruppe viidi läbi ühise laua taga istudes. Aga nüüd vesteldakse nii gruppides kui ühe inimesega interneti videorakenduste abil. Ka telefoni-intervjuud asendavad mõningaid kohtumisi. Samas online isetäidetavate küsimustike puhul on keeruline hinnata, kuna nende populaarsus oli juba eelnevalt kasvutrendis hinna ja kvaliteedi suhte ning andmekogumise kiiruse tõttu. Miinusteks on sellise trendi puhul muidugi füüsilise toote inimesteni toimetamise keerukus toodete hindamisel ja ka fookusgruppides grupitunnetus on väiksem. Täheldada võib kahjuks ka seda, et rohkem ollakse näiteks telefoni-intervjuudest või silmast-silma uuringutest keeldumisel ebaviiskamad, mida ilmselt põhjustab üldine närviline õhkkond. Samas on ootamatult olnud ka palju plusse  just fookusgruppide ja süvaintervjuude uuringutes. Näiteks on palju lihtsam saada osalema nooremaid inimesi ja neid ka avameelsemalt vestlema saada. Tundub, et nooremad (st. nii 15-aastne kui ka kuni 30-aastane) tunnevad ennast internetikeskkonnas mugavalt. Samuti on pigem lühenenud selliste uuringute perioodid, kuna grupid saab enamasti lihtamalt kokku, parem anonüümsuse tunne ning “igast asukohast” vestlusesse astumise võimaluse paindlikkus annab ka parema võimaluse äriklientide süvaintervjuudeks. Väga delikaatsete teemade puhul (tervis, sõltuvus vmt) on samuti saanud online intervjuudesse laiema profiiliga valimi, st. ka need, kes muidu ei taha rääkida on nõus üle interneti osalema. Erinevalt telefoni-intervjuudest on võimalik veebis näidata erinevaid videomaterjale, pilte, müügipakkumiste tekste jne. Ehk siis kui on mõte oma klientidelt või potentsiaalsetelt klientidelt nende hoiakute, soovide või käitumiste kohta uurida, siis ei tasu karta veebis fookusgruppe või süvaintervjuusid lasta läbi viia.